Tasakino

Ühel tasateemalisel vestlusel tulid jutuks vanad (möödunud sajandi) filmid ja nende tänapäevastamine (sh digiteerimine). Tänapäeva (noorele) vaatajale tunduvad mõned nonde filmide stseenid liiga pikad. Nad ei läbe neid vaadata. Tulles vastu uueaja vaataja ootustele, stseene lühendatakse või kiirendatakse. Stefan Klein (2009, lk 161) kirjutab, et 1965/66 valminud telefilmi "Space Patrol Orion" digiteerimisel 2003 a., kiirendati üht episoodi (vt kosmoselaeva õhkutõusmine 11:14-12:00) kaks korda, ilma et sarja omaaegsed fännid seda märganud oleksid.

Ehkki ühelt poolt nõuavad vaatajad üha kiirema tegevustikuga filme (märulifilmid) on (nagu ikka) olemas ka vastuvool. Filmimaailma kiirtoidule paneb vastu tasakino/tasafilm (slow cinema, slow film). Linnalegendi kohaselt (N. Heller) sai tasakino alguse Andy Warholi 1964 filmist “Sleep,” kus üle viie tunni kestvas filmis magab (börsimaakler) John Giorno. Tasakatuse alla sobivad juba olemasolevad (vanad) filmid, näiteks Andrei Tarkovskilt, Ingmar Bergmanilt, Michelangelo Antonionilt. Ent siia mahub ka uuema aja looming, mis vastab teatud tingimustele. Lühidalt öeldes, tunneb tasafilmi ära pikkade kaadrite (stseenide) järgi.  Kirjeldades oma tasafilmi nädalalõpu  muljeid festivalilt "AV Festival 12: As Slow As Possible ..." nimetab Henry Miller  tasafilmi neljaks  põhitunnuseks: esituse, levi, tunnustamise ja tegevustiku aeglast kulgu. Olulisteks tunnusteks on ka võttekoha taustheli või ambient heli kasutamine, vaatajale sund oma silmadega tööd teha (rohkem kui tavaliselt), teatud müstilise kohalolekutunde vallandumine loodusvaadete läbi. (vt Slow cinema).


 Seda kirjatükki vallandanud vestlusest sain ka ühe näite - Stellet Light, mis 2008 a jooksis ka Pöffil. Soojalt soovitan. Filmi algab pooleteise minuti jooksul horisondilt tõusva päikesega. Teise filminäite sain Carl Honorelt, milleks on mitu filmiauhinda võitnud Poola film Ida (2014).
25. novembril linastus Pöffil Lav Diaz'i film "Naine, kes läks ära". 3 h 45 m mustvalge ilma taustahelita film. Föffi tutvustuse lõpulausega võib vaid nõustuda: "Santos-Cancio haarav näitlejasooritus ja Lav Diaze mustvalge põhjalik operaatoritöö, kus chiaroscuro vaheldub looritatult pehme fookusega, on tehnilised kõrghetked selles filmis, mida tuleb ilmtingimata näha."
Kel huvi suurem võib saada lisainest George Wales'i pakutud loetelust - 23 tasafilmi. Nende hulgas on näiteks A. Tarkovski "Solaris" ja I. Bergmani „Seitsmes pitser“. Teemasse süveneja võib lisamaainest leida Ira Jaffe (2014) raamatust "Slow Movies: Countering the Cinema of Action, millest Google Books pakub väljavõtteid.
Teemat kannavad mitmed võrguallikad: The Art(s) of Slow Cinema, Slow Film Festival.
Üsna uus tasafilmide levitaja on tao films, mis lisab iga kolme kuu järel uue programmi. Esialgu on vaatamine tasuline, ent on kavas ka tasuta filmilevi pakkuda. Eesmärgiks on olla filmitegijate ja -vaatajate kohtumiskohaks. Geoblokeeringut ei rakendata.
Et jutt algas telest, siis võiks sellega ka lõpetada. Tasafilmile lisaks on olemas ka Tasa TV (Slow TV). Tasa TV sündis 2009 a Lääne-Norras Bergen Line'i (Rongiettevõte) 100 le aastapäevale pühendatud dokfilmi tehes. Tulemuseks oli 7 tundi 14 min kestnud film, mis on veidi pikem ajast, mis rongil võtab aega Norra läänerannikult idarannikule jõuda.  2009: Bergensbanen minute by minute – train journey across Southern Norway. Et huvi filmi vastu oli väga suur, sündis mõte lasta eetrisse veelgi terviklike sündmuste (üritused, reisid) toimetamata salvestusi. Tasa TVd veab Thomas Hellum, kes esines sel teemal TED'il. Mõttest on kinni hakatud mujalgi - venekeelne Slow TV Media. Värskeid uudiseid tasa tv kohta leiab Slow TV blogist

 

Carl Honoré hääling

Carl Honoré

on tõsiselt ette võtnud häälingute (podcast) tegemise. Ta on andnud neile ühise sildi - Tasarevolutsioon (Slow Revolution).
Viimane hääling on intervjuu Euroopa tasalugemise klubi looja ja eestvedaja Annabel Quiroga-Riveraga. Klubi asub Londonis ja Annabel räägib sellest, mis on tasalugemine ja kuidas toimib klubi. Tasalugemise klubisid on maailmas teisigi.
Muuseas on hääletu (selles mõttes tasa) lugemine lugemisoskuse arengu üks oluline aste, milleni iga lugemisoskusega inimene jõuab pärast seda, kui jätab maha häälega lugemise. ...veel 16. sajandil peeti Thomas Morust veidrikuks tema kombe pärast vaikides lugeda. Ent antud juhul on rohkem juttu aeglaselt lugemisest.

Hääling: intervjuu Calr Honorega

Richard Aedy intervjuu Carl Honorega Jaanikuu 5. päeval 2015 a.
Carl Honore oma tuntud headuses tasaliikumist tutvustamas.

Hääling: Intervjuu Carl Honorega

Nathalie Nahai intervjuu Carl Honorega. Juttu on tasaliikumise (ja -olemise) tuttavatest teemadest: Kuidas kiirustamata olemine tagab loovuse, tulemuslikkuse, hea enesetunde.

Aegsus

Eelmise (2014) aasta viimane Eesti Ekspress avaldas Aare Pilve jutu tasakulgemisest. Aegsus on autori arvates senistest parem eesti keelne vaste "slow"le: "Asjad sünnivad aegsasti, ja kui neil lasta niimoodi tekkida, saavad nad valmis "omal ajal"".
Kirjutis tuletab meelde tasaliikumise olulisi isikuid ja valdkondi. Nimetatud saab Carl Honore oma raamatu "Aegluse kiituseks" eest ja Carlo Petrini kiirtoidu vastase liikumise (tasane toit) eest. Tasaliikumise teemadest tuletatakse meelde kvaliteeti hindavat tarbimist ja raiskamisevastasust. Tasaste linnade liikumine (cittaslow) märgitakse ära elukeskkonna kvaliteedi eest seisjana ja tasa(kaaluka) hariduse (slow education) teema saab puudutatud kui "arutlev ja isiku õppimisvõime kiirust arvestav õpetamisviis". Huvitav on tasase teaduse (slow science) idee, kus tähelepanu pole mitte kiirel artiklite avaldamisel, vaid tunnetuslikust huvist kantud uurimisel, lugemisel ja mõtlemisel.
Tasaliikumiste aladest saavad tähelepanu veel aiapidamine (slow gardening), kunst (slow art) ja meedia (slow media), tehnoloogia (slow technology), disain (slow design) ja vananemine (slow ageing). Autor nimetab ära tasaliikumise seose "kasvuvastase mõtteviisiga" osutades Kaupo Vipile (Globaalpohmelus).

Pilve sõnumit võib kokku võtta meeldetuletusena sisemise (õige) aja väärtusest ja selle vastandist - ajamõõtjate survel toimuvast aja tagaajamisest.

Tasakaal

Eesti keele kõneleja jaoks on 

seosed tasa ja tasakaalu vahel 

enesestmõistetavad!

Slow

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Eesti keelde on inglise slow’d  panna ühteaegu lihtne ja keeruline. Maakeel on tiheda juurestikuga ja seostest rikas. Esimesena meelde tulevaks tõlkevasteks on on „aeglane“, mis on etümoloogiliselt seotud sõnaga aeg. Teine võimalik tõlkevaste on „tasa“ ( „Tasa sõuad, kaugele jõuad“). Viimane seostub ka vaikuse („Ole tasa“.) ja tasakaaluga. J. Liivi „Lumehelbeke tasa, tasa …“ on vägev oma kujundlikkuses hõlmates nii aeglust, sujuvust, ilu kui ka vaikust. 

Seetõttu on tasa (Taivo Paju eeskujul) ka minu eelisvalik slow tõlkevastena.

Tasa teema jõudis eestikeelse huviliseni Carl Honore külaskäiguga Tartusse, konverentsile, mille korraldajaiks oli paradoksaalselt Fastleader, 2006 a septembris. Külastuse tuules ilmus ajakirjas Director Taivo Paju intervjuu esinegaja. Süveneda sai asjasse juba raamatu „Kiirusta aeglaselt“ abil 2009 aastal. Ülevaateid raamatust pakkusid blogiartiklid (Varrak ja Raamatuvarmu).

Eraldi teemalehe, slowlife, on 2010 a loonud üks huviliste rühm. Kahjuks on leht tänaseks "hangunud". 

Tasakesi elab teema meie keeleruumis oma elu edasi ettekannetes (Pille Tüksammel) või postitusetes (Raimo Ülavere). Kiiret pole, see teema ei kao enam kuhugi.